Liigu sisu juurde
Ootenimekirja

Töövõtuleping: eelarve on siduv, kui pole kokku lepitud teisiti

Võlaõigusseaduse § 639 lõige 1 eeldab kokkuleppe puudumisel, et eelarve on siduv. Millal tasu muutub sissenõutavaks ja millal tellija peab töö vastu võtma.

Zirko RedaktionAvaldatud: Uuendatud: 9 min lugemist

Üksteise peale laotud ehitusjoonised, pealmisel lõikevaade, ja nende peal harilik pliiats
Sisukord

Üks eeldus võlaõigusseaduses maksab ehitajatele igal aastal raha, ja see mahub ühte lausesse.

Võlaõigusseaduse § 639 lõige 1:

„Töövõtulepinguga võib kokku leppida töö eelarves, mis on töövõtjale kas siduv või mittesiduv. Sellise kokkuleppe puudumisel eeldatakse, et eelarve on siduv."

Kui saadad tellijale eelarve ega ütle midagi selle iseloomu kohta, oled saatnud siduva eelarve. Vaikimine töötab tellija kasuks.

Enne kui eelarvet üldse saata, peab ettevõtjal endal olema tegevusõigus korras. Ehitusloakohustusliku ehitise ehitamisel tähendab see muu hulgas majandustegevusteadet — vt majandustegevusteade ehituses: kaheksa tegevusala ja pädev isik.

Mittesiduv eelarve: kaks tingimust ja üks tähtaeg

§ 639 lõige 2:

„Mittesiduva eelarve olulisel ületamisel võib töövõtja nõuda eelarvet ületava tasu maksmist, kui eelarve ületamist ei olnud võimalik ette näha. Sel juhul peab töövõtja eelarve olulisest ületamisest tellijale viivitamata teatama. Teatamata jätmise korral võib töövõtja eelarvet ületanud summat nõuda üksnes ulatuses, milles tellija on alusetult rikastunud."

Kolm tingimust järjest:

  1. eelarve peab olema kokku lepitud mittesiduvaks;
  2. ületamist ei tohtinud olla võimalik ette näha;
  3. teatamine peab olema viivitamatu.

Ja lõige 3 annab tellijale väljapääsu: „Kui tellija ütleb lepingu eelarve ületamise tõttu üles, ei pea ta maksma eelarvet ületavat tasu."

Praktiline järeldus: kirjuta iga eelarve päisesse, kas see on siduv või mittesiduv. Üks rida hoiab ära vaidluse, mille tulemus on muidu seaduse eeldusega ette otsustatud. Ülejäänud read, mis samale paberile kuuluvad — ja miks vana mall kannab vale käibemaksumäära —, on kirjas eraldi: hinnapakkumine ehitustöödele: vana mall kannab 22 protsenti.

Tasu: millal see muutub sissenõutavaks

§ 637 järjestab neli reeglit.

Lõige 1: „Kui töövõtulepinguga ei ole tasus või selle suuruses kokku lepitud, kuulub maksmisele tavaline tasu, selle puudumisel aga vastavalt asjaoludele mõistlik tasu."

Lõige 2: „Eeldatakse, et töövõtja ei või nõuda tasu töö eelarve koostamise eest." — teine eeldus, mis töötab tellija kasuks. Kui soovid eelarve koostamise eest tasu, tuleb see kokku leppida.

Ja kui tasu ei ole kokku lepitud, tuleb mõõdistamisele ja arvutamisele kulunud tunnid katta tunnihinnast — need on täpselt sama sorti tootmatu aeg nagu sõit ja laoskäik: elektriku tunnihind: kust tuleb number, mida klient arvel näeb.

Lõige 3: „Töövõtja tasunõue muutub sissenõutavaks töö valmimisest."

Lõige 4: „Kui kokku on lepitud töö vastuvõtmine tellija poolt või kui see on tavaline, muutub töövõtja tasunõue sissenõutavaks, kui töö on vastu võetud või loetakse vastuvõetuks. Kui töö tuleb üle anda ositi ja hind on samuti määratud ositi, tuleb iga osa eest tasuda vastava tööosa vastuvõtmisel."

Ja lõige 5 annab tellijale õiguse kontrollida: „Tellija ei pea töö eest tasuma enne, kui tal on olnud võimalus asi üle vaadata, välja arvatud juhul, kui kokkulepitud üleandmisviis või maksmise tingimused ei anna talle selleks võimalust."

Etapiviisiline hind on ehitaja parim kaitse rahavoo vastu. § 637 lõige 4 seob osamaksed vastava tööosa vastuvõtmisega — aga ainult siis, kui hind on ositi määratud.

§ 637 ütleb, millal nõue muutub sissenõutavaks, mitte seda, mitme päeva pärast raha peab kontol olema. Selle vastuse annab teine paragrahv: kolmkümmend päeva ilma kokkuleppeta, kuuskümmend kui lagi, ja viivis 10,40 protsenti.

Vastuvõtmine: tellija kohustus, mitte valik

§ 638:

„Tellija on kohustatud valmis töö vastu võtma, kui töö üleandmine oli kokku lepitud või kui see on töö omadustest tulenevalt tavaline. Töö loetakse vastuvõetuks ka juhul, kui tellija alusetult ei võta valmis tööd vastu talle selleks töövõtja poolt antud mõistliku tähtaja jooksul."

Teine lause on see, mis lahendab enamiku kinnijäänud lõpparveid. Kui tellija ei tule vastuvõtmisele ega esita põhjust, loetakse töö vastuvõetuks pärast mõistliku tähtaja möödumist — ja § 637 lõike 4 järgi muutub tasunõue sellest hetkest sissenõutavaks.

Tähtaja andmine peab olema tõendatav. Kirjalik teade konkreetse kuupäevaga on selle sätte kasutamise eeldus.

Riisiko läheb üle vastuvõtmisel

§ 640: „Töövõtja kannab juhusliku hävimise ja kahjustumise riisikot kuni töö valmimiseni. Kui kokku on lepitud töö vastuvõtmine või kui see on tavaline, kannab töövõtja juhusliku hävimise ja kahjustumise riisikot kuni töö vastuvõtmiseni või vastuvõetuks lugemiseni."

Lõige 1 lisab: „Tellija peab töövõtjale töö eest tasuma ka juhul, kui töö hävib või kahjustub pärast asja juhusliku hävimise ja kahjustumise riisiko üleminekut tellijale."

Vastuvõtmine ei ole formaalsus. See on hetk, mil vastutus tormikahju, veeavarii või varguse eest läheb üle.

Millal töö ei vasta lepingule

§ 641 lõige 2 loetleb, millal töö ei vasta lepingutingimustele — muu hulgas siis, kui tööl ei ole kokkulepitud omadusi, kui see ei sobi otstarbeks, milleks tellija seda vajab ja mida töövõtja lepingu sõlmimise ajal teadis või pidi teadma, või kui töö kasutamist takistavad õigusakti sätted, mida töövõtja lepingu sõlmimisel teadis või pidi teadma.

Lõige 4 laiendab vastutuse paigaldusele: „Tööna tehtud asja ebaõigest paigaldamisest tulenevat lepingutingimustele mittevastavust loetakse võrdseks töö lepingutingimustele mittevastavusega, kui asja paigaldas töövõtja või kui seda tehti tema vastutusel. Sama kehtib, kui asja paigaldas tellija ja ebaõige paigaldamine tulenes töövõtja antud puudulikust teabest asja paigaldamise kohta."

Kolm vabastust — kõik ühe tingimusega

§ 641 lõige 3 on ehitaja jaoks kõige olulisem lause kogu peatükis:

„Töövõtja ei vastuta töö lepingutingimustele mittevastavuse eest, mis tulenes tellija juhistest, tellija poolt muretsetud materjali puudustest või kolmanda isiku eeltöödest, kui töövõtja juhiseid, materjali või eeltöid piisavalt kontrollis."

Kolm tavalist süüdistust — vale juhis, halb materjal, eelmise töövõtja praak — ja kõigi kolme vastu kaitseb sama asi: kontroll. Kontroll, mida ei ole dokumenteeritud, on kontroll, mida on raske tõendada.

Eelnevate tööde ülevaatuse akt, materjali vastuvõtu märkus, kirjalik reservatsioon tellija juhise kohta — need kolm dokumenti on § 641 lõike 3 praktiline sisu, ja sama tüüpi aktid tuleb ehitusloakohustuslikul objektil koostada niikuinii, vt ehitusdokumendid ja säilitamine: seitse aastat on miinimum.

Parandamine ja uus töö

§ 646 lõige 1: kui töö ei vasta lepingutingimustele, võib tellija nõuda töö parandamist või uue töö tegemist, „kui sellega ei põhjustata töövõtjale ebamõistlikke kulusid või põhjendamatuid ebamugavusi". Töövõtja võib parandamise asemel teha lepingutingimustele vastava uue töö.

Lõige 2 piirab seda ettevõtjatevahelises suhtes: muu töövõtulepingu kui tarbijatöövõtulepingu puhul võib tellija uue töö tegemist nõuda üksnes siis, kui mittevastavus on oluline lepingurikkumine.

Lõige 4: „Töövõtja kannab töö puuduse kõrvaldamise või uue töö tegemisega seotud kulud, eelkõige veo-, töö-, reisi- ja materjalikulud."

Lõige 6 seab tellijale tähtaja: tellija kaotab õiguse nõuda parandamist või uut tööd, „kui ta ei nõua seda töövõtjalt üheaegselt teatega töö lepingutingimustele mittevastavuse kohta või mõistliku aja jooksul pärast teate esitamist" — välja arvatud, kui töövõtja käitumine on vastuolus hea usu põhimõttega. Lõige 7: tarbijatöövõtu suhtes seda ei kohaldata.

Tarbijatöövõtuleping on eraldi asi

§ 635 lõige 4: „Tarbijatöövõtuleping on oma majandus- või kutsetegevuses tegutseva töövõtja ja tarbijast tellija vaheline töövõtuleping, mille esemeks on teenuse osutamine tarbija vallasasja suhtes."

Ja § 636 lõige 5 lisab tarbijatöövõtule tähtaja: „Kui pooled ei ole tarbijatöövõtulepingu puhul töövõtulepingu eseme üleandmise aega kindlaks määranud, peab töövõtja eseme üleandmise kohustuse täitma viivitamata, kuid mitte hiljem kui 30 päeva möödumisel lepingu sõlmimisest."

Viis rida, mis hoiavad vaidluse ära

  1. Märgi eelarvele, kas see on siduv või mittesiduv. § 639 lõike 1 eeldus töötab muidu sinu vastu.
  2. Määra hind ositi, kui töö antakse üle ositi. § 637 lõige 4.
  3. Anna vastuvõtmiseks kirjalik tähtaeg. § 638 teine lause muudab tähtaja möödumise vastuvõtmiseks.
  4. Dokumenteeri eeltööde ja materjali kontroll. § 641 lõige 3 on kolme vastutuse vabastuse ühine eeldus.
  5. Teata eelarve ületamisest viivitamata. Hilinenud teade jätab alles ainult alusetu rikastumise nõude.

---

Seis 29. augustil 2026. Artikkel kirjeldab õiguslikku olukorda ega asenda konkreetse juhtumi nõustamist. Tarbijaga sõlmitud lepingutele kohalduvad lisaks võlaõigusseaduse tarbijakaitselised sätted, mida siin ei käsitleta.

Mida Zirko teeb: pakkumine märgitakse siduvaks või mittesiduvaks ja hinna saab jaotada etappideks, mis vastavad üleandmise osadele. Lisatööd on eraldi read eraldi kinnitusega, mitte lõppsummasse sulanduv vahe. Hinnangu selle kohta, kas eelarve ületamist oli võimalik ette näha, teed sina.

Pakkumuse koostamine: pealkirjarea all read koguse, ühiku, kirjelduse ja ühikuhinnaga, tabeli ees ja järel tekstiplokid, paremal netosumma, käibemaks ja brutosumma ning lülitid allahindluse, tagatise kinnipidamise ja ehitusplatsi üldkulude jaoks — siin sünnib eelarve, mida seadus loeb siduvaks.
Pakkumuse koostamine: pealkirjarea all read koguse, ühiku, kirjelduse ja ühikuhinnaga, tabeli ees ja järel tekstiplokid, paremal netosumma, käibemaks ja brutosumma ning lülitid allahindluse, tagatise kinnipidamise ja ehitusplatsi üldkulude jaoks — siin sünnib eelarve, mida seadus loeb siduvaks.

Korduma kippuvad küsimused

Kas eelarve on siduv?

Vaikimisi jah. Võlaõigusseaduse § 639 lõige 1: töövõtulepinguga võib kokku leppida töö eelarves, mis on töövõtjale kas siduv või mittesiduv; sellise kokkuleppe puudumisel eeldatakse, et eelarve on siduv. Kui soovid mittesiduvat eelarvet, tuleb see kokku leppida.

Mida saab nõuda mittesiduva eelarve ületamisel?

Võlaõigusseaduse § 639 lõige 2: mittesiduva eelarve olulisel ületamisel võib töövõtja nõuda eelarvet ületava tasu maksmist, kui eelarve ületamist ei olnud võimalik ette näha. Sel juhul peab töövõtja eelarve olulisest ületamisest tellijale viivitamata teatama. Teatamata jätmise korral võib töövõtja eelarvet ületanud summat nõuda üksnes ulatuses, milles tellija on alusetult rikastunud.

Millal muutub tasunõue sissenõutavaks?

Võlaõigusseaduse § 637 lõige 3: töövõtja tasunõue muutub sissenõutavaks töö valmimisest. Lõige 4: kui kokku on lepitud töö vastuvõtmine tellija poolt või kui see on tavaline, muutub tasunõue sissenõutavaks siis, kui töö on vastu võetud või loetakse vastuvõetuks. Kui töö tuleb üle anda ositi ja hind on samuti määratud ositi, tuleb iga osa eest tasuda vastava tööosa vastuvõtmisel.

Kas tellija võib keelduda tööd vastu võtmast?

Põhjendamatult mitte. Võlaõigusseaduse § 638: tellija on kohustatud valmis töö vastu võtma, kui töö üleandmine oli kokku lepitud või kui see on töö omadustest tulenevalt tavaline. Töö loetakse vastuvõetuks ka juhul, kui tellija alusetult ei võta valmis tööd vastu talle selleks töövõtja poolt antud mõistliku tähtaja jooksul.

Kas töövõtja peab eelarve koostamise eest tasu saama?

Eeldatavasti mitte. Võlaõigusseaduse § 637 lõige 2: eeldatakse, et töövõtja ei või nõuda tasu töö eelarve koostamise eest. Tegemist on eeldusega, mille saab kokkuleppega ümber lükata — aga kokkulepe peab olema.

Millal ei vastuta töövõtja töö puuduste eest?

Võlaõigusseaduse § 641 lõige 3: töövõtja ei vastuta töö lepingutingimustele mittevastavuse eest, mis tulenes tellija juhistest, tellija poolt muretsetud materjali puudustest või kolmanda isiku eeltöödest, kui töövõtja juhiseid, materjali või eeltöid piisavalt kontrollis. Kontrollimise kohustus on seega vastutusest vabanemise eeldus.

Loe edasi

Allikad

Tagasi ülevaate juurde