Seadusjärgne viivisemäär 2026: 10,40 protsenti ja 30 päeva

Kaks numbrit otsustavad selle, kui palju maksab sulle hilinenud makse, ja mõlemad on seaduses ette antud: 30 päeva ja 10,40 protsenti aastas. Esimene on tähtaeg, mis kehtib ka siis, kui te ei ole midagi kokku leppinud. Teine on viivisemäär, mis kehtib 1. juulil 2026 alanud poolaastal — ja mis ei ole aastane püsiv number, vaid arvutuskäik, mis vahetub kaks korda aastas.

Kust 10,40 tuleb

Viivisemäära ei ole üheski seaduses kirjas. Kirjas on liitmistehe. Võlaõigusseaduse § 113 lõige 1:

„Rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär."

§ 94 lõige 1 annab aluse: intressimääraks on „poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti". Lõige 2 paneb avaldamise Eesti Panga kanda, väljaandes Ametlikud Teadaanded.

Praktiline järeldus on väike, aga seda eksitakse tihti: meeldetuletusele kirjutatud protsent vananeb. Jaanuaris saadetud nõudekiri, mille mall kannab eelmise poolaasta määra, nõuab valet summat — ja kui vaidlus jõuab kohtusse, on see sinu viga, mitte kliendi oma.

30 päeva kehtib ka siis, kui te ei leppinud midagi kokku

Paljud ehitusettevõtjad arvavad, et ilma kokkuleppeta ei ole tähtaega. On küll. § 82¹ lõige 1 loetleb kolm alghetke, millest 30 päeva jooksma hakkab:

„Kui vastastikuse lepingu puhul ei ole tasu maksmise tähtpäeva või tähtaega kokku lepitud, muutub tasu maksmise kohustus sissenõutavaks hiljemalt 30 päeva möödumisel: 1) arve või muu sellise makseettepaneku võlgniku kätte jõudmisest; 2) kauba, teenuse või muu hüve saamisest, kui arve või muu makseettepaneku võlgniku kätte jõudmise aeg ei ole selge või kui võlgnik saab arve või makseettepaneku enne kauba, teenuse või muu hüve saamist; 3) kauba, teenuse või muu hüve vastuvõtmisest või ülevaatamisest, kui seaduse või lepinguga on ette nähtud kauba, teenuse või muu hüve vastuvõtmine või ülevaatamine, mille käigus tuleb kontrollida selle lepingule vastavust, ja kui võlgnik saab arve või muu makseettepaneku enne vastuvõtmise või ülevaatamise aega või selle ajaks."

Ehitustöövõtus on punkt 3 pigem reegel kui erand, sest töö vastuvõtmine on lepingus enamasti kirjas. See nihutab lähtepunkti: 30 päeva algab vastuvõtmisest, mitte päevast, mil sa arve välja saatsid. Millal töö loetakse vastuvõetuks ja millal tasu üldse sissenõutavaks muutub, otsustab töövõtulepingu regulatsioon — töövõtuleping: eelarve on siduv, kui pole kokku lepitud teisiti.

Ja üks auk on riigihangetes eraldi kinni pandud. Lõige 1¹: „Kui võlgnik on riigihangete seaduse § 5 lõikes 2 nimetatud isik, ei tohi kokku leppida tähtajas, mille möödumisel loetakse, et võlgnik on arve kätte saanud." Ilma selleta saaks tellija alghetke lepingupunktiga edasi lükata.

Kaks lage, ja ainult üks neist on tühisuse säte

Seadus piirab tähtaegu kolmes kohas, ja sõnastus on igas kohas erinev — see erinevus on sisuline.

Maksetähtaeg, lõige 2. Majandus- või kutsetegevuses lepingu sõlminud võlgnik ei või tugineda kokkuleppele, millega nähakse ette 60 päeva ületav maksetähtaeg, „välja arvatud juhul, kui lepingus on sõnaselgelt teisiti kokku lepitud ja kui see ei ole asjaolude kohaselt võlausaldaja suhtes äärmiselt ebaõiglane". Kokkulepe ei ole tühine — võlgnik lihtsalt ei saa sellele toetuda, kui erandi tingimused ei ole täidetud.

Ülevaatamise tähtaeg, lõige 5. Sama konstruktsioon: kui maksetähtaeg hakkab kulgema pärast vastuvõtmist või ülevaatamist, ei saa majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlgnik tugineda kokkuleppele, mille kohaselt on ülevaatamise tähtaeg pikem kui 30 päeva alates saamisest.

Riigihanke tellija, lõige 4. Siin muutub sõna: „Kokkulepe, millega nähakse ette võlgnikule, kes on riigihangete seaduse § 5 lõikes 2 nimetatud isik, 60 päeva ületav maksetähtaeg, on tühine." See on kogu paragrahvi ainus tühisuse säte.

Kokku tähendab see, et pikim seaduslikult kaitstav ahel on 30 päeva ülevaatamiseks ja 60 päeva maksmiseks, ja mõlemad eeldavad sõnaselget kokkulepet. Üheksakümmet päeva peatöövõtja tüüptingimustes selle paragrahviga põhjendada ei saa.

Viivist ei saa lepinguga maha tõmmata

§ 113 lõige 10 on samuti tühisuse säte:

„Kokkulepe, millega välistatakse majandus- või kutsetegevuses tegutsevalt isikult viivise nõudmine või mille kohaselt riigihangete seaduse § 5 lõikes 2 nimetatud isik on kohustatud maksma viivist alla käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud määra, on tühine."

Lõige 9 lisab pehmema piirangu: viivise nõudeõigust piiravale kokkuleppele ei saa võlgnik tugineda, „kui see kokkulepe on võlausaldaja suhtes asjaolude kohaselt äärmiselt ebaõiglane". Alltöövõtulepingu punkt, mis viivise välistab, on seega tühine — mitte vaieldav, vaid tühine, ja seda ei pea sa kohtus ümber lükkama.

Kaks piirangut teises suunas tasub sama hästi teada. Lõige 4: võlgnik ei pea tasuma viivist aja eest, mil ta ei saanud kohustust täita võlausaldaja vastuvõtuviivituse tõttu, ega aja eest, mil ta õigustatult keeldus oma kohustuse täitmisest. Lõige 6: viivist ei arvestata viiviselt ega muult raha kasutamise tasult, ja sellest võlgniku kahjuks kõrvalekalduv kokkulepe on tühine.

Seevastu lõige 5 hoiab alles suurema nõude: „Kui kohustuse täitmisega viivitamisest tekkinud kahju suurus ületab viivise, võib nõuda viivist ületava kahju hüvitamist, kui kahju hüvitamise nõue on olemas." Viivis on põrand, mitte lagi.

Viivise kõrval on eraldi nõue sissenõudmiskulude hüvitamiseks (§ 113¹) majandus- või kutsetegevuses tegutseva isiku vastu. See on omaette nõue, mitte viivise osa, ja see tasub üle vaadata enne esimese meeldetuletuse saatmist.

Näide: kus päevad tegelikult algavad

Elektritööd korteriühistu keldris, tööde maksumus 8 400 eurot, leping näeb ette vastuvõtmise. Akt allkirjastatakse 3. augustil 2026, arve läheb välja 5. augustil, maksetähtaega lepingus kokku lepitud ei ole.

• Alghetk on 3. august (§ 82¹ lg 1 p 3), mitte 5. august.
• Sissenõutavaks muutub tasu hiljemalt 2. septembril.
• Makse laekub 30. septembril, viivitus on 28 päeva.
• Viivis: 8 400 € × 10,40 % × 28 / 365 = 67,00 eurot.

Summa on väike, ja see on kogu asja mõte: viivis ei ole tuluallikas, vaid tõend selle kohta, et tähtaeg on kellegi kohustus. Kuupäev, millest see arvutus algab, peab seisma arvel ja aktil, mitte mälus. Mis arvele seaduse järgi kuulub ja miks number peab olema katkematu, seisab artiklis arve koostamine: kümme rida, mis peavad arvel olema; akti ja muude ehitusdokumentide säilitamise kohustus on omaette teema — ehitusdokumendid ja säilitamine: seitse aastat on miinimum.

Neli asja lepingusse ja arvele

1. Kirjuta arvele maksetähtpäev kuupäevana. Ilma selleta kohaldub § 82¹ lõike 1 kolmene loetelu ja alghetk võib jääda vaieldavaks.
2. Ära nõustu vaikimisi 60 päeva ületava tähtajaga. Lõige 2 nõuab sõnaselget kokkulepet — ja sõnaselgus on sinu anda, mitte peatöövõtja oma.
3. Piira ülevaatamise tähtaeg 30 päevaga, kui sa ei anna teadlikult rohkem. Ülevaatamise päevad lisanduvad maksepäevadele, nad ei asenda neid.
4. Vaata § 94 intressimäär üle 1. jaanuaril ja 1. juulil ja paranda mall. Viivisemäär vahetub koos sellega.

---

Seis 24. septembril 2026. Artikkel kirjeldab õiguslikku olukorda ega asenda konkreetse juhtumi nõustamist. Kõige liikuvam number siin on viivisemäär: 10,40 protsenti kehtib 1. juulil 2026 alanud poolaastal ja Eesti Pank avaldab uue § 94 intressimäära enne iga 1. jaanuari ja 1. juulit väljaandes Ametlikud Teadaanded — enne meeldetuletuse saatmist ava eestipank.ee lehekülg „võlasuhete intressimäär" ja võta sealt jooksva poolaasta number. Võlaõigusseaduse sätteid tsiteeritakse Riigi Teataja terviktekstist, mille redaktsioon on üle vaadatud 29. augustil 2026; riigiteataja.ee väljastab teksti ainult JavaScripti toega brauserile, mistõttu automaatne ülevaatus ei asenda käsitsi kontrolli.

Mida Zirko teeb: arvele tuleb maksetähtpäev kuupäevana ja maksetingimused tulevad kliendiandmetest, nii et sama kliendi arvetel ei ole kahte erinevat tähtaega; väljuvate dokumentide loendis on eraldi veerud tähtaja, maksmata jäägi ja staatuse jaoks, ning üle tähtaja läinud arve eristub seal makstuist. Mida Zirko ei tee: ta ei arvuta viivist, ei jälgi § 94 intressimäära muutumist ega saada meeldetuletusi. Need on otsused, mis sõltuvad sellest, kas sa tahad selle kliendiga järgmist tööd teha — ja seda ei tea ükski tarkvara.