Töötamise register: hiljemalt tööle asumise hetkeks

„Hiljemalt tööle asumise hetkeks." Seaduse sõnastus ei anna päeva ega tundi. Ta annab hetke — ja see on kogu töötamise registri mõte.

Maksukorralduse seaduse § 25² lõige 3:

„Töötamise alustamine registreeritakse hiljemalt tööd tegeva isiku tööle asumise hetkeks."

Ehitusplatsil tähendab see: enne kui inimene võtab tööriista kätte. Mitte esimese tööpäeva õhtul, mitte lepingu allkirjastamise järel. See erineb põhimõtteliselt ehitusloa ja -teatise kümne päeva ooteajast — vt ehitusteatis, ehitusluba, kasutusteatis: kümme päeva —, kus tegevust tohib alustada alles pärast tähtaja möödumist, mitte enne seda.

Lõige 4 annab lõpetamisele hoopis teise ajaraami: „Töötamise peatumine ja lõpetamine registreeritakse kümne päeva jooksul töötamise peatumise või lõpetamise päevast arvates."

Kaks tähtaega, mis erinevad sada korda.

Kes ja mida

§ 25² lõiked 1 ja 2:

„Töötamise registreerimisel on kohustatud isikuks tööd võimaldav isik. Tööd võimaldav isik on kohustatud töötamise registris registreerima käesoleva seaduse § 25¹ lõigetes 4, 5 ja 5¹ nimetatud isikute töötamise alustamise, peatumise, lõpetamise ja selle liigi ning muud töö tegemisega seotud andmed."

Registrisse kantavate andmete loetelu ei ole seaduses vaid maksukohustuslaste registri põhimääruses (§ 25⁴ lõige 1). Kande alus on § 25⁵ järgi „tööd võimaldava isiku ja tööd tegeva isiku vaheline kokkulepe töötamise kohta või haldusakt avalikus teenistuses", tööd võimaldava isiku taotlus, jõustunud kohtulahend, töövaidluskomisjoni jõustunud otsus või maksuotsus.

Tähelepanu sõnale „kokkulepe". Kande alus on kokkulepe töötamise kohta, mitte kirjalik tööleping. Suuline kokkulepe on samuti kokkulepe — ja töötamine tuleb registreerida ka siis. Kokkulepe võib olla ka töövõtuleping; mida VÕS sellise lepingu tasu ja eelarve kohta nõuab, kirjeldab töövõtuleping: eelarve on siduv, kui pole kokku lepitud teisiti.

Lihtsustatud kord: SMS

§ 25⁴ lõige 3 on säte, mida iga objektijuht peaks teadma:

„Tööd võimaldaval isikul on õigus töötamise alustamine registreerida lihtsustatud korras. Selleks esitab tööd võimaldav isik tööd tegeva isiku isikukoodi ja töötamise alustamise kuupäeva ning enda registri- või isikukoodi telefoni teel või lühisõnumiga maksuhalduri veebilehel avaldatud telefoninumbrile. Muud maksukohustuslaste registri põhimääruses nimetatud andmed kannab tööd võimaldav isik töötamise registrisse seitsme kalendripäeva jooksul lihtsustatud korras registreerimisest arvates."

Kolm andmet SMS-iga, ülejäänud seitsme päeva jooksul. See on lahendus olukorrale, kus inimene tuleb objektile hommikul kell seitse ja arvuti on kontoris.

Kolm kuud parandamiseks

§ 25⁶ lõige 1: „Tööd võimaldav isik saab töötamise registrisse tehtud vigast registrikannet elektroonselt parandada kolme kuu jooksul töötamise alustamise, peatumise või lõpetamise kuupäevast alates."

Pärast seda muutub asi menetluseks (lõiked 2 ja 3):

• kannet saab parandada üksnes kande parandamisest huvitatud isiku põhjendatud taotluse alusel vastutava töötleja otsusega;
• taotlus esitatakse vastutavale töötlejale 14 päeva jooksul muutmise vajadusest teadasaamisest arvates;
• vastutav töötleja teeb otsuse 30 päeva jooksul taotluse esitamise päevast alates.

Praktiline järeldus: kontrolli registrikandeid kvartaalselt. Kolm kuud möödub kiiremini kui menetlus.

Kes registrit kasutab

§ 25¹ lõige 2 loetleb asutused, kellele registrit peetakse: Maksu- ja Tolliamet, Tööinspektsioon, Eesti Töötukassa, Tervisekassa, Sotsiaalkindlustusamet, Rahapesu Andmebüroo ning Politsei- ja Piirivalveamet.

See on põhjus, miks registreerimata töötaja ei ole ainult maksuprobleem. Sama kanne tõendab tööõnnetuse korral töösuhte olemasolu, ravikindlustuse õigust ja töötuskindlustust.

Vastutus

Maksukorralduse seadus näeb ette kaheastmelise tagajärje.

Esiteks sunniraha. Kui tööd võimaldav isik ei ole § 25² lõikes 3 sätestatud tähtajaks töötamise alustamist registreerinud või on jätnud lõikes 4 sätestatud tähtajaks registreerimata töötamise lõpetamise, „võib maksuhaldur määrata registreerimiseks täiendava tähtaja ja teha hoiatuse käesoleva seaduse § 136 kohaselt, et kohustuse registreerimata jätmise korral võidakse rakendada sunniraha".

Teiseks väärteokaristus. § 154 „Maksuhalduri tegevuse takistamine" lõige 1 sätestab muu hulgas „maksuhalduri juures registreerimata jätmise" eest rahatrahvi kuni 300 trahviühikut; lõige 2 näeb sama teo eest juriidilisele isikule ette rahatrahvi kuni 3200 eurot.

Karistusseadustiku § 47 lõike 1 järgi on trahviühik rahatrahvi baassumma, mille suurus on 8 eurot — see määr kehtib 1. jaanuarist 2025. 300 trahviühikut on seega 2400 eurot.

Töötamise register ei ole ehitusplatsi nimekiri

Kaks asja, mida sageli aetakse segamini:

• Töötamise register on riiklik register, kuhu kantakse töösuhe. Registreerimise kohustus on tööd võimaldaval isikul ja tähtaeg on tööle asumise hetk.
• Ehitusplatsi kulupääsu- või kohalolekusüsteem on tellija või peatöövõtja korraldus, mis põhineb lepingul.

Esimene on seaduse nõue, teine lepinguline. Üks ei asenda teist — ja kumbki ei asenda tööaja arvestust, mille kohustus tuleb töölepingu seadusest.

Neli asja, mida teha

1. Registreeri enne tööriista, mitte pärast. § 25² lõige 3 räägib hetkest.
2. Salvesta maksuhalduri SMS-number telefoni. Lihtsustatud kord on olemas just objektil tekkiva olukorra jaoks.
3. Kontrolli kandeid kvartaalselt. Elektroonilise paranduse aken on kolm kuud.
4. Registreeri ka lõpetamine. Kümme päeva on lühem tähtaeg, kui see paberitöö kõrval tundub.

---

Seis 29. augustil 2026. Artikkel kirjeldab õiguslikku olukorda ega asenda konkreetse juhtumi nõustamist. Registrisse kantavate andmete täpne loetelu on maksukohustuslaste registri põhimääruses, mitte seaduses; kontrolli kehtivat loetelu enne uue töötaja registreerimist.

Mida Zirko teeb: ei midagi töötamise registris. Zirko ei tee kandeid ega paranda neid. Käsitleme teemat siin sellepärast, et „hiljemalt tööle asumise hetkeks" ja „kümne päeva jooksul" on kaks tähtaega, mille segiajamine läheb maksma.