Käibemaks 24 protsenti ja 40 000 euro piir ehitajale

24 protsenti ja 40 000 eurot. Need kaks arvu on kogu Eesti käibemaksusüsteemi tuum ehitusettevõtja vaatest — ja mõlemad on hiljuti muutunud.

Käibemaksuseaduse § 15 lõige 1:

„Käibemaksumäär on 24 protsenti maksustatavast väärtusest, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõigetes 1¹–4 sätestatud juhtudel."

Maksu- ja Tolliameti käibemaksukäsiraamatu järgi on käibemaksu standardmäär 24 protsenti alates 1. juulist 2025.

Ehituses vähendatud määra ei ole

§ 15 loetleb erandid ja ükski neist ei puuduta ehitust:

Eluaseme renoveerimisele Eestis vähendatud käibemaksumäära ei kohaldata, erinevalt mitmest teisest liikmesriigist. See tuleb hinnastamisel eraklientide puhul otse hinna sisse — ja kuna standardmäär on kaheksateistkümne kuu jooksul muutunud kaks korda, on vanast mallist tehtud pakkumus ohtlik: hinnapakkumine ehitustöödele: vana mall kannab 22 protsenti.

40 000 eurot: kuidas piiri arvestatakse

§ 19 lõige 1:

„Kui isiku käesoleva seaduse § 19¹ lõikes 3 sätestatud kalendriaasta käive, mille tekkimise koht on Eesti, ületab kalendriaasta algusest alates 40 000 eurot, tekib tal nimetatud suuruses käibe tekkimise päevast kohustus end maksukohustuslasena registreerida (edaspidi registreerimiskohustus)."

Kolm täpsustust, mis muudavad arvutuse:

Kalendriaasta algusest, mitte 12 kuu jooksul. Arvestus algab iga aasta 1. jaanuaril nullist.

Kohustus tekib käibe tekkimise päevast, mitte kuu või kvartali lõpust. Päev, mil 40 000 eurot ületatakse, on kohustuse tekkimise päev.

Erand nullmäära ja maksuvaba käibe korral. „Registreerimiskohustust ei teki, kui isiku kogu kalendriaasta käibe moodustab maksuvaba käive ja nullprotsendise käibemaksumääraga maksustatav käive, välja arvatud kauba ühendusesisene käive."

Ja § 19 lõige 2 sulgeb ukse, mis muidu jääks lahti: kui registrist kustutamise järel ületab käive samal kalendriaastal uuesti 40 000 eurot, tekib registreerimiskohustus uuesti.

Teise liikmesriigi ettevõtja: kaks piiri

§ 19 lõige 1¹ toob sisse liidu ülese väikeettevõtete erikorra. Teise liikmesriigi ettevõtjal ei teki Eestis registreerimiskohustust, kui täidetud on kolm tingimust korraga:

1. tema kalendriaasta käive ühenduses, sealhulgas oma asukohaliikmesriigis, ei ületa kalendriaasta algusest alates ega ületanud ka eelmisel kalendriaastal 100 000 eurot;
2. Eestis tekkinud käibe korral ei ole § 19 lõike 1 registreerimiskohustuse tingimused täidetud;
3. isik on oma asukohariigi maksuhaldurile esitanud eelteate Eestis maksuvabastuse rakendamiseks ja saanud selleks registreerimisnumbri järelliitega „EX".

Sama süsteem toimib vastupidi: § 19¹ sätestab väikeettevõtete erikorra Eestis asukohta omavale isikule, kes soovib teises liikmesriigis tekkiva käibe korral vabastust — selleks esitab ta eelteate maksuhalduri veebilehel oleva elektroonilise portaali kaudu.

Piiriüleselt töötavale ehitajale tähendab see, et registreerimiskohustust tuleb hinnata kahel tasandil: Eesti 40 000 eurot ja liidu 100 000 eurot.

Ja üks levinud eksitus

Paljudes naaberriikides on ehitusteenustele üldine pöördmaksustamine: müüja ei lisa käibemaksu, ostja arvestab selle enda eest. Eestis sellist üldist korda ei ole. Milliste kaupade — mitte teenuste — käibele erikord siiski kohaldub ja kuidas see arvel märgitakse, kirjeldab pöördmaksustamine ehituses: Eestis seda ei ole.

Käibemaksuseaduse § 41¹ erikord loetleb kaubad, mille käibe korral tasub käibemaksu ostja:

1. kinnisasi või selle osa, mille maksustatavale väärtusele käibemaksu lisamisest on maksukohustuslane § 16 lõike 3 kohaselt kohustatud maksuhaldurit teavitama;
2. metallijäätmed jäätmeseaduse § 104 tähenduses;
3. investeeringukuld, mille maksustamisest on maksuhaldurit teavitatud;
4. väärismetall väärismetalltoodete seaduse tähenduses ja väärismetalli sisaldav metallimaterjal teatud tingimustel;
5. loetletud KN-koodidega metalltooted.

Ehitusteenus kui selline ei ole loetelus. Kui Soome või Rootsi tellija eeldab, et arve tuleb pöördmaksustatuna, tuleb see eeldus parandada.

Viis asja, mida jälgida

1. Jälgi kalendriaasta käivet jooksvalt. Kohustus tekib ületamise päeval, mitte perioodi lõpus.
2. Ära oota vähendatud määra ehitusele. § 15 seda ette ei näe.
3. Piiriüleselt: hinda mõlemat piiri — Eesti 40 000 ja liidu 100 000 eurot.
4. Kontrolli pöördmaksustamise eeldust enne arve koostamist. Eestis kehtib see § 41¹ loetelu, mitte ehitusteenuse kohta üldiselt.
5. Vaata üle, mis arvel tegelikult peab olema. § 37 lõike 7 kümme punkti ja see, miks ehitustööl lihtsustatud arvet ei ole: arve koostamine: kümme rida, mis peavad arvel olema.

---

Seis 29. augustil 2026. Artikkel kirjeldab õiguslikku olukorda ega asenda konkreetse juhtumi nõustamist. Käibemaksuseaduse § 15 ja § 19 on viimastel aastatel korduvalt muudetud; kontrolli kehtivat redaktsiooni Riigi Teatajast ja Maksu- ja Tolliameti juhendeid enne suurema lepingu hinnastamist.

Mida Zirko teeb: arve käibemaksumäär tuleb ettevõtte riigi seadistusest ja arvel on § 37 nõutud andmed. Zirko ei registreeri sind maksukohustuslaseks ega jälgi 40 000 euro piiri sinu eest.